Kui vaadata Vabadussambast kirde poole, näete te Bastionimäge. Bastionimägi asub Riia kanali küljel, mis oli 1000 aastat tagasi Liivi jõe sängiks ja ühtlasi ka tärkava linna hälliks.

Kuidas Riia omale nime on saanud, on siiani segane. Selle kohta ringleb mitmeid teooriaid, selge on vaid see et kõige tõenäolisemalt on see siiski seotud siinse jõega. Ühe teooria alusel on linn oma nime saanud Ku:rshi keelest “ringa” mis tähendab pöörlema, või siis käänduma, sest siin, Bastionimäe juures on ka parajasti käänukoht.

Teise legendi alusel tuleb linna nimi liivikeelsest sõnast “riga”, mis tähendab rukkist, Riiat on rahva suus kutsutud ka rukki teeks. Ilmselgelt on Riia jõgi olnud Lääne-Läti põlluharijaile kaubateeks Daugava jõe äärsetesse sadamalinnadesse.

Samamoodi on ka arvatud, et Riia linna nimi pärineb alam-saksikeelsest sõnast “die Rige”, mis tähendab siis kraavi, kaevikut kui ka kanalit. Või siis hoopis vana-slaavi sõnast “Ryiga” mis omakorda tähendab siis suudmeala või siis sood.

Riia kanali enda ajalugu ulatub tagasi 17-sse sajandisse, kui linna kaitserajatiste laiendamise käigus Siegfried Anna Meierovini puiestee ja Rainise puiestee vahele kaevati 90 meetri pikkune kanal. Sellise kaitserajatise rajamine sai Riiast üks võimsaim kindluslinn nii siinses regioonis kui ka kogu Rootsi Kuningriigis. Riia linnal oli omamoodi privileegiks olla esindatud ka Rootsi kuningavapil. 19-ndal sajandil, pärast Krimmi sõda, mil laskerelvad olid arenenud järjest täpsemaks ja purustusjõult järjest võimsamaks, kaotas vanamoodne fortifikatsiooni süsteem oma tähtsuse. Ja 1857 aastal otsustasid Riia linnavõimud linna kaitsemüürid maha ammutada. See võttis aega 5 aastat ning selle tulemusena kerkis Riiga 15 meetri kõrgune kivikuhil, mis on nüüd tuntud kui Bastionimägi. 19 sajandil sai Bastionimäe jalamile rajatud park kiviktaimlate ja ojade ning purskkaevudega.

Sooviksin Teie tähelepanu juhtida paremat kätt asuvale sillale, mille käsipuude külge on kinnitatud sadu tabalukke. Algne, puidust sild sai linlaste soovil ehitatud 1883 aastal, 9 aastat hiljem valmis kivist sild. Umbes sel ajal asus silla juurde elama ka üks

Luigepaar. Sellest ajast pärineb ka Riia üks abielu-traditsioone, kus värsked abielupaarid, kinnitavad truuduse märgiks silla käsipuu külge tabaluku.