Riias asuv Vabadussammas on püstitatud 20 sajandi alguses toimunud Läti vabadussõja võidu auks. Pärast mitmeid konkursse, osutus väljavalituks Karlis Zale’ projekt “Sära tähena”. Ehitustöödega tehti algust 1931 aastal. Et Vabadussamba valmimist rahastati ainult tehtud annetustest, siis valmis see monument alles 1938 aastal, täpselt Läti Vabariigi 17. aastapäevaks.

Samba ehituseks vajalik graniit sai toodud Soomest, travertiin Itaaliast, pronks, obeliski tipus asuva kuju jaoks, aga Rootsist. Monumendi 13 skulptuuri ja bareljeefi kujutavad Läti kultuuri- ja ajaloo erinevaid ajajärke. Need skulptuurid ja bareljeefid jagunevad omakorda kolme tasapinna: alumise, keskmise ja ülemise tasandi vahel. Ülemisel tasandil asub ka pronks-skulptur “Sära tähena”.

Samba alumine tasand, mis jaguneb omakorda nelja ilmakaare vahel, on pühendatud inimeste põhiväärtustele. Need neli põhiväärtust võiks koondada järgmiste märksõnade alla: “Töö”; “Ema, kui perekonna hoidja”; Kodumaa kaitsjad” ja “Vaimsete väärtuste kandjad”. Need neli tahku on pühendatud kõik 1905 suurele revolutsioonile, kui rahvas astus vene isevalitseja võimu vastu üles ning mis omakorda andis tõuke Läti iseseisvumise püüdlustele. Võib öelda et Vabadussamba alumise tasapinna neli põhiväärtust moodustavadki Läti rahvusliku vaimsete väärtuste vundamendi.

Samba keskmine tasand on pühendatud kirjaniku ja poeedi Karlis Skalbe teosele “Isamaa ja vabaduse eest”. Selle tasandi koondnimetuseks on “Emake Läti”.

Samba ülemise tasandi moodustab 19 meetri kõrgusel olev obelisk, mis omakorda tipneb 3 meetri kõrguse Liberty pronks-skulptuuriga. Hoides pea kohal kolme viisnurkset tähte, sümboliseerib iga täht ühte Läti suuremat regiooni: Vidzemet, Kurzemet and Latgalet.

1980ndatel sai vabadussammas vabadusliikumise Atmoda e. Ülestusmine kohtumispaigaks. Ning 14 juunil 1987 toimus siin vabadussamba lähedale esimene Nõukogude Liidu vastane demonstratsioon, milles osales üle 5000 inimese.

Kui te vaatate otse vanalinna suunas, märkate te kindlasti Laima kella. See Riia üks populaarseim sümbol on ehitatud 1924 aastal, ennekõike eesmärgiga tööleruttavaile inimestel õiget aega märkima. 1936 aastal värviti kell kohaliku maiustuste tootja „Laima“ mis tähendab tõlkes õnne, logo värvidesse. Nõukogude ajal kasutati kellaposti poliitilise informatsiooni levitamise eesmärgil ning 1999 sai kell tagasi oma 30ndate välimuse. Tänapäeval on see üheks populaarseimaks kohtumispaigaks ning Laima kella juurest, minnes üle ülekäiguraja algabki Riia ajalooline vanalinn.