3-venda iseloomustavad kõige paremini linna keskaegse arhitektuuri arengut. Muinas-aegne Riia oli enamasti puithoonestusega. Kuna aga keskajale olid nii omased kurikuulsad linnatulekahjud, mille tagajärjel võisid terved linnad ühe ööga maani maha põleda, siis peagi hakati puidule eelistama tulekindlamat kivi.

Käsitöö ja kaubanduse arenemise tulemusena kasvasid elanikkonna tulud, nii hakkasidki gooti stiili lõpupoole Riia linnapilti järjest enam ja enam kivimaju siginema. Kuna tol ajal arvutati kinnisvara maksu maja fassaadi suuruse alusel, siis eelistati majad võimalikult kitsalt teineteise lähedale ehitada. Kui heita pilk keskaegsele Riiale linnulennult, on keskaegne Riia oma kitsaste ja piklike majadega hästi ära tuntav.

3-venna vanim vend on aadressiga Maza Pils e. Väike-Lossi tänav 17. See on ühtlasi ka Riia kõige vanem tänini säilinud elumaja, mis on ehitatud 16nda sajandi esimesel poolel. Pange tähele, ukse ees olevaid poste, mille on vapimärgid peal. Sellised majaomanikke tähistavad vapimärgid toimisid ühtlasi ka maja aadressina. See 3-vennast vanim esindaja on ka ainuke hoone Riias, kus on säilinud algupärane mantelkorstnaga köök.

Kindlasti olete te tähelepannud, et sellel hoonel on imepisikese aknad? Sellele on üsna huvitav vastus, nimelt hoone ehitamise ajal, kehtestas linn uue maksu – valguse kasutamise maksu. Selle loogika oli tolle ajakohta imelihtne – mida suurem on maja, seda rohkem vajab ta ka valgust, järelikult seda rohkem võtab ta ka linnalt päikesevalgust vähemaks. Õnneks pole tänapäeva linnavalitsus selle maksu ennistamist kaalunud, õnneks.

Esimese venna naabrid on siiski oluliselt nooremad, Maza Pils 19, mille uksekarniisil on ladinakeelne raidkiri “Soli deo gloria!” mis tähendab üksnes jumala auks, on ise-enesest juba 100 aastat vanimast noorem. Noorim sellest kolmikust on ka kõige pisem, valminud 17 sajandi teisel poolel.

1957 aasta renoveerimistööde käigus liideti kolm maja üheks, nüüd asub siin Läti Arhitektuuri muuseum ja Riiklik Kultuuriväärtuste ameti peakontor. Muide, Riia linna vanimat vappi hoitakse kah just selles hoones.

3-venna vastas olev Maza Pils 4 on aga endine Riia Lütseum “Schola Carolina”, mille asutas Rootsi kuningas Karl 11. 1675 aastal. See oli tolle aja eliitkool, mille õppemaks oli võrdeline oskustöölise töötasuga. Siinsed õpilased mitte ei söönud hõbenõudest, vaid neile võimaldati erilist luksust, vahetada voodilinu vähemalt korra nädalas. Kas see nüüd väljendus kuidagimoodi õpilaste teadmistes? Raske öelda.