Kohta kus praegu asub Püssitohutorn, võib julgelt nimetada Riia linna südameks, sest 1000 aastat tagasi seisis selle torni asemel iidne puidust kindlus. 13. sajandil ehitati siia Riia piiskopilinnus ja Mõõgavendade Ordu kants. Tol hetkel oli Püssirohutorn vaieldamatult linna kõrgeimaks ehitiseks. Arusaadavalt, sest torni eesmärgiks oli linna ühtlasi ka merepoolt kaitsta. Vana Riia oli tüüpiline keskaegne linn ja võib öelda, et tolleaegne linnaplaan on jäänud üldpildilt samaks. Juhatades teed Daugava ääres olevasse vanasse sadamasse. 13 sajandi linna müüd jooksis pikki jõe kallast sulgedes linna juurdepääsu igast suunast. Linnamüüri perimeeter oli jälgitav igast linnamüüri tornist. Püssirohutornist kui kõige kõrgemast sai jälgida isegi jõe voolukiirust.

Püssirohutorn on kui üks kõige tähtsaim Riia kaitseehitis, kuna ta kaitse linna põhilist ühendusteed keskmaaga n.ö. Liivateed, seega on see torn tuntud ka kui Liivatorn. Sõjatehnika arenedes, kerkis esile ka vajadus investeerida ka Püssirohutorni enda kaitsesse. Nii saigi Püssirohutorni kaitseks rajatud iga 100 meetri peale üks kaitsetorn. 16ndaks sajaniks oli Riia linamüüri ja Püssirohu torni kaitseks ehitatud 28 ringi- ja ristküliku-kujulist müüritorni. Tänaseks on neist säilinud siiski vaid kaks torni Püssirohutorn ja Rameri torn, mille võite leida paremat kätt kui liigute pikki Tornia ielat e. Torni tänavat edasi.

Püssirohutorni esmamainimine jääb 1330 aastasse, siis tunti seda nagu eelpool sai mainitud Liiva torni nime all. 1621 aastal rootslaste pommitamise tagajärjel Liiva torn hävines. Vanast tornist jäi alles vaid vundament. Järgneva 30 aasta jooksul ehitati vana torni vundamendile uus. Uus torn sai aga nii võimas, et kuni 19nda sajandini ei suutnud raskerelvad seda ehititist oluliselt kahjustada. Ka tänapäeval võib leida torni müüritisest Põhjasõjast, 17 sajandist, pärinevaid kivi- ja raudkuule. 19 sajandil kaotas torn oma sõjalise väärtuse ning ulatuslike rekonstrueerimistööde käigus sai torn ka uuema, neo-gooti, stiilis välimuse. Lisatud sai tornikatus, torni seljandik sai kah uue kuue.

Umbes sellel ajal sai torn renditud Riia tudengiorganisatsioonile. Rendimakse ei olnud ei rohkem ega ka vähem kui 1 rubla.

Viimased suuremad muudatused jäävad 1 maailmasõja aegadesse, kui Püssirohutornist sai sõjaväe muuseum. 1939 aastal laienes muuseum torni taga oleva kinnistu võrra.