Kuni 19-nda sajandini oli Toomkiriku esine tihedalt maju täis ehitatud. Kui hoolikalt vaadata, siis on isegi tänapäeval veel munakivisillutisel märgata vanade ehitiste jälgi. Toomkiriku esiselt platsilt leiad hõlpsasti üles ruudukujulise kivi kust on hea vaade kõigile kolmele kullatud tornikiivri-kukele.

Toomkiriku nurgakivi paigaldas piiskop Albert ning kohe pärast tema surma alustatigi kiriku ehitamisega. Kusagil 14-nda sajandi alguses sai uhke Toomkirik valmis. Algselt oli küll plaanitud kahe torniga kirik, kahjuks pidevad finantsprobleemid, ehituse käigus, tehti plaanid ümber. See-eest oli algne, 140 meetri kõrgune kellatorn Riia kõrgeim. Kellatorni kiivri ümberehituse käigus, 18-ndal sajandil, sai Toomkiriku kellatorni uueks kõrguseks 90 meetrit.

Toomkiriku kuplil ilutsev torni-kukk on ühelt poolt kuldne ja teiselt poolt must. Legendi alusel on selle hea seletus. Kui hommikul linlased nägid kõigepealt linnu kuldset poolt, lubas tulla tegus ja hea päev, sest tuul puhus Riia sadama suhtes soodsalt ning seega oli oodata kaubalaevade saabumist. Kui aga torni-kukk näitas musta poolt, polnud uusi kaubasaadetisi oodata.

Kuigi kirik oli algselt ehitatud kõrgendikule, on aeg teinud oma töö. Maa vajumise ning üleujutuste käigus on kiriku ajaloos ette tulnud ka juhtumeid, kus otse Toomkiriku sissekäigu ees on saanud isegi kala püüda. Üheks sääraseks üleujutuseks oli 1709 aasta üleujutus.

Riia Toomkirik on kantud UNESCO Maailmapärandi nimekirja. 2005-l aastal lisati Toomkirik Maailma Mälestiste Fondi, järgnevast aastast aga juba 100 kõige ohustatuma vaatamis-väärsuse nimekirja.

Toomkiriku esise väljaku vasakult küljelt leiate Riia kõige kitsama tänava, Rozena iela. Legendi kohaselt pidid vana Riia linnatänavad olema vähemalt oda laiused, et aga kaupmehed mängisid linnatänavaid mõõtva rüütli najal vingerpussi ja jootsid vaesekese purju, nii et too ei suutnud vastavat tänavalaiust välja mõõta, siis saigi see tänav oluliselt teistest kitsam. Nagu vanasõna ütleb, kuidas külvad, nõnda lõikad.